ÜleTULEK eestikeelsele õppele
Vastukaaluks üleminek on minust eemalduv, nad lähevad ja mingu juba, seega liiguvad nad minust eemale. Kui vahel on retoorika vaid sõnade kallal nokkimine, siis antud juhul on erinevus minu jaoks tunnetatav.
Rääkides ületuleku valguses kodukeelest erinevas keeles õppimisest ja õpetamisest, räägime ka lõimitud aine- ja keeleõppest (LAK-õppest), olgu selleks nii öelda „eesti“ või „vene“ kool. Oleme tihti vaadanud LAK-õpet ja lähenenud sellele võõrkeele aspektist, kuid kas mitte ei ole nii, et igas tunnis toimub keele ja aine ning õpioskuste arendamine, sest õpime rääkima õpitava aine keelt, selgitama ja mõistma uusi nähtusi ning olukordi, mis nõuavad uut sõnavara ja uusi õpioskusi.
LAK-õpe on meetod, mis ühendab aineõppe ja keeleõppe üheks tervikuks. See võimaldab õpilastel omandada aineteadmisi samal ajal kui nad arendavad oma keeleoskust ema- või võõrkeeles.
Üks peamisi muresid, mis võib uutel LAK-õpetajatel tekkida, on hirm, et õpilased jäävad teises keeles õppimise tõttu ainealaselt maha võrreldes nendega, kes õpivad emakeeles. Kuigi alguses võib tunduda, et õpilaste keeleõppeprotsess aeglustab nende ainealast arengut, näitavad mitmed uuringud vastupidist. Näiteks on Euroopa Uuringute Nõukogu (European Council for Foreign Languages) andnud teada, et LAK-õppe läbinud õpilased saavutavad tavaliselt sama häid või isegi paremaid tulemusi kui need, kes õpivad ainult emakeeles. Oluline on mõista, et keele areng on pikaajaline protsess ning see võib alguses tunduda aeglane, kuid aja jooksul paranevad õpilaste oskused nii aines kui ka keeles.
Kui ületuleku kontekstis räägime õpetajate puhul väga palju kvalifikatsioonile vastavusest, siis siin on ka teine pool, millele vastavust mõõdab aeg ja õppija. Ma arvan, et kui õpetaja on suutnud luua õppijatele turvalise õpikeskkonna, kus on hea olla, kus ei kardeta eksida, kus on hea tööd teha, kus hoolitakse ja märgatakse, kus õppija saab ise avastada ja tegutseda, siis on ta teinud rohkem, kui enamik meist kogenud on. Jah, LAK-õppe puhul räägime väga tõhusatest metoodilistest võtetest, mis annavad paremad tulemused, kui neid kasutada, kuid samas ei tööta üksi suurepärane metoodiline võte toksilises ja ärevas klassiruumis. LAK-õpe ei ole võluvits, mis lahendaks ja annaks ennekuulmatud tulemused, need on head metoodilised võtted, mis töötavad hoolivas klassiruumis.
Usun, et see suhtumine annab vahel ka metoodiliselt ebakindlatele eestikeelse õppega alustavatele õpetajatele teadmise, et isegi kui eksin keeles või metoodikas, siis lastele turvalise ja hooliva õpikeskkonna tagamisel ei eksi nad ometi. Oluline on mõista, et oma teadmisi saame ja peame täiendama, kuid hoiakud annavad teadmistele väärtused.
Tallinna Õpetajate Majas tegutseb eestikeelsele õppele üleminekut toetav metoodika ja kompetentsikeskus (MEKK). Loe kõikide tegemiste kohta lähemalt SIIT.
LAK-õpet toetavate metoodiliste võtete kohta loe lähemalt SIIT.
Erika Veide
Metoodika ja kompetentsikeskus (MEKK)
Koolitusjuht
