Ajalugu
Tallinna Õpetajate Maja väärikas minevik ja suursugune siseilme jutustavad külastajale põneva peatüki Tallinna arenguloost. Raekoja plats ja seda ümbritsevad hooned on olnud sündmuste keskmeks viimased seitse sajandit.
Saa osa Tallinna ajaloost
Õpetajate Maja hoone on mänginud Tallinna linna arengus olulist rolli alates 13. sajandist. Juba keskaegsetest ürikutest leiab viiteid siin elavatest ja töötavatest kodanikest – rikkad kaupmehed, hinnatud käsitöömeistrid ja hiljem isegi rae liikmed. Sajandite jooksul on Õpetajate Maja kinnistu laienenud Apteegi ja Vene tänavale.
18. sajandil lõppes kinnistu rändamine ühelt omanikult teisele – 1766. aastal loovutas kohtufoogt kinnistu “kõrgkroonile” ning see anti tsaaririigi Balti mere laevastiku kasutusse ja eluruumid ehitati ümber esindusruumideks. Renoveerimistööde käigus (1766, 1957 ja 1973) on rõhutatud hoone klassitsistlikku pärandit. Siin on säilinud omaaegsed seinte ja lagede dekoorid, võimsad lühtrid ning kaunid kahhelahjud.
11. novembril 1918 alustas hoones Raekoja plats 14 tööd Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – siin asusid lühikest aega ka ministeeriumid.
Seejärel sai maja haldajaks kuni 1940. aastani Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu, kes rajas siia kohalikele ohvitseride mõeldud klubi – Ohvitseride Keskkasiino. Kasiinos toimusid uhked ballid ja vastuvõtud.
Tallinna Õpetajate Maja hariduskeskusena
Alates 2. septembrist 1957 sai hoonest õppekeskus, mis algselt kandis nime Tallinna Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja ning alates 1. jaanuarist 1990 Tallinna Õpetajate Maja.
Õppekeskuses on alati korraldatud erinevaid töötubasid ja koolitusi. Aastakümneid on majas koos käinud õpetajate võrgustikud ning siin on pakutud neile erinevaid huviringe ja tegevusi.
Siin on korraldatud kontserte, balle, erinevaid üritusi ja pidusid ning avatud on palju eriilmelisi näitusi.
Meie maja väärika ajalooga saab lähemalt tutvuda, tellides Tallinna Õpetajate Maja ajaloolist kogumikku “Hereditas in Foro”
