Minister ja abilinnapea kohtusid lastevanematega07.11.2024

Üheskoos tõdeti, et kuigi harjumise periood on kestnud vaid kaks kuud ja see nõuab kindlasti rohkem aega, on siiski ülimalt oluline tekkinud küsimustele vastused leida. Kohtumise peamine eesmärk oli muuhulgas arutleda, kuidas lapsevanemad saavad lapsi keeleõppe teekonnal toetada.

Küsimusi oli tekkinud palju: alates sellest, kuidas toetada erivajadusega lapsi kuni selleni, mida riik ja linn omalt poolt toetamiseks teevad.
Kohtumise peamiste punktidena saab välja tuua järgmised tähelepanekud:

• Lastele tuleb anda aega ja vanematel on tähtis kannatliku meelega neid sel teekonnal toetada. Keele omandamine ei tule üleöö ja on täiesti arusaadav kui laps kohanemisperioodil esialgu hoopiski nö tagurpidi käigu sisse paneb.
• Lastevanematel on oluline näidata endal eeskuju. Nii nagu kasutatakse koolides ja lasteaedades keele omandamiseks lõimitud õpet ja tegevusi, saavad vanemad sama ka kodus praktiseerida. Näiteks võiks vaadata üheskoos eestikeelseid (multi)filme, kuulata muusikat ja proovida kaasa laulda.
• Kuna kool/lasteaed on paljudel lastel ainukene keskkond eesti keele praktiseerimiseks, on soovitatav innustada ka õpilaste omavahalist suhtlust eesti keeles pidama, kuid see kindlasti ei saa olla nõutav, veel vähem kohustuslik. Õpilasel on õigus tunnivälisel ajal rääkida oma emakeeles, sest pidevast pingutusest ja keeleõppest on vaja vahepeal puhkust.
• Kõnelejad kinnitasid, et erivajadusega laste puhul ei saa nõuda reeglites näpuga järje ajamist ja nende keeleõppesse tuleb suhtuda mõistlikult ning lähtuda lapse personaalsest arengust ja vajadustest.

Kokkuvõttes saab öelda, et keeleoskuse arendamiseks on oluline igapäevane suhtlus ning võimalike hirmude ja pingete minimaliseerimine. Seda saame teha läbi toetava keskkonna ja sõbraliku ning julgustava suhtumise.

Täname kõiki lapsevanemaid, ministrit ja abilinnapead pühendatud aja eest ning soovime kõigile mõistvat suhtumist.