MEKK: LAK-õppest põhikoolis – õpetaja tugi teises keeles õpetamisel.15.10, 05.11, 19.11 ja 10.12.2026 kell 13.30-17.00

Koolitusel osalenu:

• Mõistab LAK-õppe põhialuseid ning aine-, keele-, mõtlemis- ja õpioskuste lõimimise põhimõtteid;
• tunneb teise keele omandamise tingimusi ja keelearengu etappe ning arvestab nendega õppetöö kavandamisel;
• sõnastab õppijast lähtuvaid aine-, keele- ja õpioskuste eesmärke;
• rakendab õppijate mõistmist ja keelekasutust toetavaid visuaalseid, keelelisi ja tegevuslikke võtteid;
• kavandab tähenduslikke suhtlus- ja koostööülesandeid, mis toetavad keele arengut ja kõrgema taseme mõtlemist;
• analüüsib ning kohandab õppetegevusi ja õppematerjale vastavalt õppijate vajadustele.

Õppesisu:

1. Millest lähtuda? LAK-õppe tähendus ja põhialused

LAK-õppe olemus ja põhimõtted, levinud väited ja müüdid LAK-õppe kohta ning keele õppimise ja omandamise erinevused. Tähenduslik ja tegevuspõhine keeleõpe, aine, keele, mõtlemise, kultuuri ja õpioskuste lõiming ning teise keele omandamise tingimused. Turvaline õpikeskkond ja õpetaja roll eestikeelsele õppele üleminekul. Praktilistes tegevustes seotakse põhimõtted põhikooli klassiruumi olukordadega.

2. Kuidas toetada? Keeleareng ja keelt toetav klassiruum

Emakeele omandamisest lähtuvate põhimõtete rakendamine teise keele õpetamisel ning keelearengu etapid ja neile sobivad ülesandetüübid. Õpetaja kõne, ümbersõnastamine, kordused ja visuaalne tugi õppimise toetamisel. Põhimõistete ja ainesõnavara kujundamine, rutiintegevused, keelemudelid ja „rääkivad seinad“. Õppija autonoomiat, pädevust ja kuuluvust toetava klassiruumi kujundamine. Praktilistes tegevustes valitakse ja analüüsitakse eri keeletasemetele sobivaid toetamisvõtteid.

3. Kuidas kavandada? Aine-, keele- ja õpioskuste eesmärgid

Õppekeel, ainekeel ja suhtluskeel ning kuulamise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise eesmärgid ainetunnis. Õppijast lähtuv ja väljundipõhine eesmärgistamine. Mõtlemist avavad küsimused ja Bloomi taksonoomia. Õppetegevuse etapid ning eesmärkide sidumine refleksiooniga. Eri tekstiliikide keeleline eripära. Praktilistes tegevustes sõnastavad osalejad oma õppeaine või teema aine-, keele- ja õpioskuste eesmärgid.

4. Kuidas panna õppijad tegutsema? Koostöö, suhtlus ja rakendamine

Õppijakeskne ja koostööpõhine õpe ning paari- ja rühmatöö kui suhtlus- ja keeleõppe keskkond. Grupi areng, rühmade moodustamine, rollid, kokkulepped, tööjuhised ja refleksioon. Keelekasutust ning kõrgema taseme mõtlemist toetavad ülesanded. Diferentseerimine ja õppevara kohandamine vastavalt õppijate vajadustele. Lõputegevusena kavandab iga osaleja oma klassis rakendatava LAK-õppe tegevuse ning sõnastab järgmised arengusammud selle elluviimiseks.

Asukoht:

Tallinna Õpetajate Maja, Raekoja plats 14

Sihtrühm:

1. ja 2. kooliastme klassi- ja aineõpetajad, kes õpetavad eesti keeles erineva kodukeelega õpilasi või toetavad üleminekut eestikeelsele õppele.