17. novembril 2018 kutsus Haridus- ja Teadusministeerium kokku ühiskonna sidususe ja heaolu ekspertrühma, kes asus koostama uut haridus- ja teadusstrateegiat aastateks 2021-2035, vahendas Õpetajate Leht (9. november 2018).
Antud artiklist on alljärgnevalt välja toodud ülevaatlik loetelu mõningatest uutest lähenemistest ja ideedest, mis meie haridusmaastikku edaspidi kujundama hakkavad:
- kõik erinevad töörühmad tegelevad lisaks kitsamale ekspertvaldkonnale ühisosana väärtustega, tulevikuoskustega, õppimise muutumisega elukestvaks, õppija ja õpetaja rolli ümbermõtestamisega ning haridusmaastiku ümberkorraldamisega paindlike õpiteede loomiseks.
- uus strateegia on palju laiem kui veel kehtiv elukestva õppe strateegia, sest nüüd küsitakse, millised on seosed hariduse, majanduse, teaduse ja kultuuri vahel.
- üks tulevikuväljakutse on see, et inimesed hakkavad oma elu jooksul mitu korda ametit ja eriala vahetama, ning peavad selleks juba praegu valmistuma. Erilist rõhku tuleb panna inimese kriitilisele mõtlemisele, suhtlemisoskusele, loovusele, kultuuride tundmisele ja digipädevusele.
- uues strateegias räägitakse õmblusteta haridusest, kus barjäärid puuduvad ning rõhku pannakse erinevate haridusasutuste omavahelisele koostööle.
- Marju Lauristin rõhutas, et uue strateegia keskpunktis pole aineteadmised, vaid isiksuse võimestamine, ja see saab toimuda ka väljaspool kooli, näiteks huviringis, vabatahtlikus tegevuses.
- Igal õpilasel peaks olema oma individuaalne õpirada, mis vastab ta huvidele, õppimiskiirusele jne – selline on uue strateegia koostajate üks kandvaid mõtteid.
- Margit Sutrop ütles, et meie õpetajate järelkasv on eelkõige õnneliku õpetaja teema. Meie õpetajad teavad väga hästi, mis on nüüdisaegne õpikäsitus, kuid väga tihti ei saa nad seda rakendada, sest puuduvad oskused, õpivara või vajalik aeg. Nii õpetavad nad vanaviisi edasi ja kannatavad sellepärast stressi, ütles Sutrop.
- Marju Lauristin nentis, et aega tuleks kasutada nii, et arvesse oleks võetud nii õpetaja kui ka õpilase isikupära, huvid, võimed. Ajakasutuses peab olema paindlikkust, vaheldust, valikuvõimalusi. Näiteks ei pea kõike õppima koolimajas.
- Margit Sutrop lisas, et vaja on välja töötada ka õpetaja, koolijuhi ja tugispetsialisti karjäärimudel ning motivatsioonipakett.
Rõõm on tõdeda, et Tallinna Õpetajate Majas toimuvad koolitused ja sündmused, mida pakume õpetajatele, lähtuvad juba samadest alustest. Nii need head mõtted kui veel mitmedki olulised haridusuuenduslikud ideed leiavad laiapõhjaldasemat kajastamist ühel lähiaja kaalukamatest suursündmustest, milleks on kultuuri- ja hariduskongress „Õppimine ja areng Eesti kultuuris“, mis toimub kolmes kohas: 23. novembril teaduste akadeemias, 24. novembril Viljandi Ugala teatris ning 25. novembril Estonia kontserdisaalis (http://www.kultuurikoda.eu).
Antud kongressil osalevad nii uue haridus- ja teadusstrateegia koostajad ja eksperdid kui ka mitmed haridus- ja kultuuritegelased üle Eesti.
Kohtumiseni kongressil!
Refereeris: Hedvig Evert
