Eve Luige personaalnäitus “Alates Algusest” 18.10.-29.11.2021
Kunstipublikul on tulnud piisavalt kaua oodata Eesti kontekstis ühe ainulaadsema ja mitmekülgsema kunstnikuisiksuse, tartlannast maalija ja graafiku Eve Luige taasesinemist pealinnas.
Kunstniku aktiivsem näitusetegevus jääb 1990-ndaisse, sealhulgas Tallinnas oli tema eelmine isiknäitus 1993 G Galeriis. Juugendliku fantaasiaküllase, narratiive kujundava joonemeistrina tuntud kunstnik on vahepeal töötanud mitmes eri suunas, mh ammutanud uusi mõjutusi akadeemilisematest sfääridest, samuti kaasaja kunstist, süvenenud skulptuuri ja inspireerunud viikingitemaatikast, viimast seoses poja Steve Hindreksoni arendatava „Viikingite Külaga” Tallinna lähedal, kus ta on alates 2007 panustanud nii füüsilise keskkonna kui ka digilehe disaini.
Näituse pealkiri ,,Alates Algusest’’ osutab väljapaneku ülevaatelisele iseloomule, varaseim töö aastast 1987, uuemad aastast 2021. Ekspositsioon jagab nauditava ekspressiivsuse ja avatusega seda läbi aastakümnete jätkunud mitmekesiste otsingute ja katsetuste buketti, sealjuures keskendudes just maaliloomingule.
Eve Luige loomingu üheks keskseks mõisteks on kindlasti ‘ILU’, ja keskseks väljendusvahendiks dünaamiline JOON. Ilu on muidugi siinjuures komplitseeritud. Autor on sõnastanud: ,,Minu kunst on püüdlus luua nähtavat korda nähtamatu ürgkorra järgi.’’ Värskemates, 2019. aasta suureformaadilistes abstraktsetes maalides saavutavad kord ja ilu uue dimensiooni ja energia.
Avamaks oma joonekirge tsiteerib kunstnik Henry van de Vilde’i: “Joon on jõud, mille aktiivsus toimib sarnaselt kõigi ürgjõududega, palju omavahel seotud erisuunalisi jooni mõjuvad samamoodi nagu erinevad, üksteisele vastu töötavad stiihiad.” Oluline on rõhutada, et Eve Luige looming pildilisel tasapinnal moodustab ühtse terviku tema eluviisiga, sealhulgas erinevate ida treeningsüsteemide põhjal sünteesitud Chi-Jog-Kata võimlemisega. Seetõttu on tema kunst ka eriliselt läbitunnetatud.
Tema pildistruktuurid ei ole iial formaalsed peegeldused, vaid orgaaniline kasvamine, liikumine ise, püüdlus, ergas tunnetuslik tegevus; iga tema harmooniline struktuur on mingi disharmoonia poolt lõhutud, õigemini – täiendatud, pingestatud ja alati – mõtestatud.
Pressiteksti koostas maalija ja kunstianalüütik Kaire Nurk
Vt lähemalt:
