Õpeta nagu tippkoolitaja – kuidas äratada ja hoida huvi klassiruumis

 

Koolitaja Jaanus Kangur on töötanud koolitajana alates 2003. aastast. Jaanus on lõpetanud Tartu Ülikooli religiooni – antroplooogia magistrantuuri ning tal on rahvusvaheline diplom taastavas õiguses (International Diploma in Restorative Justice) Kanadast Queensi Ülikoolist. Lisaks on ta õppinud suhtlemistreeneriks ning nõustajaks. Ta on pidanud loenguid Kieli Ülikoolis, Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudis ja Sisekaitseakadeemias, hetkel on Jaanus külalislektor Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja Eesti Lennuakadeemias.

Aastatel 2019 ja 2020 valisid koolitustel osalejad Jaanus Kanguri aasta parimaks koolitajaks, öeldes tema kohta muuhulgas järgmist: „Väärikas ja sügavuti kaevuvate väärtushinnangutega inimene, kes oskab teisi motiveerida ja õpetada. Eeskujuks paljudele koolitajatele, kes lehvitavad lihtsalt hea müügioskuse või reklaamiga.”

 

Õpiväljundid:

• Oskus ja julgus õpetamisprotsessis improviseerida ning seeläbi luua uusi „kiirteid“ teadmisteni
• Võimekus keskenduda üldistavate meetodite asemel isiklikule mõjule ning seeläbi suuta jõuda iga õppijani personaalselt
• Valmidus arendada enda kordumatu õpetamisstiil, misläbi kasvab tõenäosus õpetatava kiiremaks ja efektiivsemaks omandamiseks
• Küpsus luua toetavaid ja arendavaid suhteid, mis toetavad õppeprotsessi enam kui ükski meetod

 

Sihtgrupp: 

Koolide haridustöötajad

 

Õppemeetodid:

kogemuslood, eksperimendid, simulatsioonid

KOOLITUSE DETAILID

KOOLITUSE TEEMAD

1.päev

Unusta „dogmad“, hakkame improviseerima
Täiskasvanute koolitamise õpetamine algab trafaretsete tõekspidamistega: millised on täiskasvanud õppija eripärad, koolitaja kompetentsid, õppekava koostamine jne Kas koolitusel osalejaid ükski neist asjust huvitab? Ei. Seda enam ei huvita õpilasi metoodika, pedagoogika ega psühholoogia.  Kontserdikülastajad ei taha midagi teada kompositsioonist, polüfooniast või solfedžost, neid huvitab muusika. Tegelikult mitte isegi see, vaid elamus, mida helid neis tekitavad. Õpetamisega on täpselt samuti. Võid olla andragoogika/pedagoogika õpiku pähe õppinud, siiski jääda õpetajana igavaks, kaugeks ja mõjutuks. Emotsiooni loomiseks on õpikutarkustest olulisem paindlikkus ja võime improviseerida. Seda õpimegi.

Unusta sisu, keskendu mõjule
Üks õpetaja komistuskive on liigne keskendumine sisule ja materjalidele. Viga pole õpetajas, vaid fookuses. Kui fookus on materjalile, jääb õppija tagaplaanile. Tunnis pole kõige olulisem läbitav materjal. Ka mitte õppijad. Isegi mitte õpetaja. Kõige olulisem on mõju. Selle teadvustamisest algab eesmärgistamine, sobivate vahendite valimine jms. Mõju on miski, mis sünnib õpetaja ja õppijate vahel. Kuidas seda luua? See on tõeline kunst. Seda õpimegi.

2.päev

Unusta meetodid, lihvi oma stiil
Õpetamise puhul räägitakse tihti meetoditest. Nende rohkusest, mõjususest ja kaasaegsusest. Meetod on tee teadmiseni. Võiks öelda viis. Selleks et oma viisi mõjusalt esitada on kasulik kujundada oma stiil. Koolitaja ja õpetaja peamine tööriist on tema ise ning kõige paremini pääseme mõjule enda unikaalsel viisil. Enda kordumatu stiiliga. Metsa need meetodid, olgu neid vähe, olgu nad vanad. Kui õpetajal on oma erakordne stiil, on ta mõjus. Kuidas oma stiili kujundada? Seda õpimegi.

Unusta õpetamine, loo suhteid

Õpetaja kõige suurem kapital on suhted. Kogemus on oluline. Teadmised on olulised. Ent suurim on siiski suhted. Suhete loomine, hoidmine ja kujundamine on kunstide kunst. Kuidas seda teha? Sellele suudame vaid sissejuhatuse teha.