Alexanderi tehnika

Koolituse tulemusel on osalejal ülevaade Alexanderi tehnikast ja selle kasutamisest hõlbustamaks igapäevaelu ja tõstmaks teadlikkust oma keha kasutamisest. See tehnika on nutikatele, kes taipavad, et see hõlbustab nii nende igapäevaseid toiminguid kui ka esinemissooritusi, nii häält kasutades kui ka pilli mängides jne. See on tehnika, mis on õppekavas juba aastakümneid mitmetes mainekates teatri- ja muusikakõrgkoolides kõikjal maailmas, üle kümne aasta on see olnud õppekavas ka EMTA-s.

 

Koolitaja Eva Püssa on näitleja ja Alexanderi tehnika õpetaja. Ta on lõpetanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja lavakunsti erialal 2000. aastal ja Eesti Alexanderi tehnika Instituudi 2018.a. Ta on töötanud näitlejana ER Nukuteatris ja teatris “Vanemuine”, tegutsenud muusikaõpetajana ja erinevate huviringide juhina, samuti saatejuhina
Raadio2-s. Viimastel aastatel Eva olnud vabakutseline näitleja.

 

Õpiväljundid

Edukas koolituse läbinu:

  • Oskab tuvastada oma keha harjumuslikke  reaktsioone ning neid Alexanderi tehnika printsiipe kasutades suunata
  • Oskab kasutada Alexanderi tehnika printsiipi “nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik” ja tehnika põhimeetodeid

 

Õppemeetodid

Loeng, praktilised harjutused, individuaal- ja grupitöö

KOOLITUSE DETAILID

Asukoht:
Tallinna Õpetajate Maja, Vene 5
Aeg:
Teisipäeviti: 22.09, 29.09, 06.10, 13.10, 27.10, 03.11 ja 10.11.2020 (20.10 ei toimu) kell 18:00-20:00
Maht:
19 akadeemilist tundi
KOOLITAJA:
Eva Püssa
Hind:
168,00 € | 134,40 €
Grupi suurus:
16 inimest
Lisainformatsioon:
Soodushind -20% Tallinna haridustöötajatele, ISIC ja ITIC kaardi omanikule
Koolitusjuht:
Kristel Sarnet, (+372) 5565 5486, kristel@opetajatemaja.ee
Registreeru

KOOLITUSE TEEMAD

1. Sissejuhatav loeng. Mis on Alexanderi tehnika (edaspidi AT)? Tehnika kujunemine, kasutamine, printsiibid.

2. Rühimehhanismi põhikomponendid – teooria ja praktika. Õpime läbi oma keha tundma mõisteid teadlik inhibitsioon, suunad, sensoorne taju, mitteadekvaatne sensoorne taju. Teeme tutvust mõtteaktiivse poollamangu e. konstruktiivse puhkeasendiga, selle tehnika baastööga.

3. Jätkame tutvust rühimehhanismiga – oma keha kaardistamine (body mapping), kuidas me mõtleme oma kehast, kus asuvad liigesed jne.
Jätkame poollamangu õppimist – baastöö täiendamine.
Tutvume tehnika teise baastöövõtte – toolitööga. Harjumusliku kehakasutuse märkamine, töö reaktsiooniga, teadlik suunamine.

4. Jätkuv töö AT baasi – inhibitsioni ja suundadega – läbi poollamangu, toolitöö ja praktiliste harjutuste.

5. Inhibitsiooni ja suundade uurimine jätkub läbi eluliste tegevuste – nt. raskuse tõstmine, laulmine, mingi kehaline harjutus vms.

6. Jätkub baastöö täpsustamine poollamangus ja toolil. Praktiseerime hingamist ja seonduvaid harjutusi läbi AT printsiibi.

7. AT printsiibi rakendamine kõndimisel ja praktilistes tegevustes (lugemine, töö arvutiga, kasvõi kartuli koorimises, see võib olla ka õpilaste väljapakutud tegevus). Võtame õpitu/kogetu kokku. Kordame põhilist ja jagame praktilisi näpunäiteid edasiseks iseseisvaks tööks.