Maalinäitus Võluv Virumaa – Heli Mänd

Õpetajate kuu puhul avame 3. oktoobril kell 16:30 Heli Männi maalinäituse „Võluv Virumaa“.

Õpetajate Maja galeriis eksponeerime Tallinna Arte Gümnaasiumi kunstiõpetaja Heli Männi õlimaale Ida–Virumaa looduskaunitest kohtadest.
Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni E-R kell 9.00-17.30 Tallinna Õpetajate Maja kunstigaleriis.

Tulevikus saab sellest loodetavasti ilus traditsioon, et õpetajate kuul on oma töid võimalik eksponeerida ka teistel pedagoogidel Õpetajate Maja kunstigaleriis.

Heli Mänd on lapsepõlvest saati joonistanud ja maalinud Ida-Virumaa ilusaid paiku. Üheksakümnendate algul maalis ta inimtegevusest rikutud paiku: karjääre, tuhamägesid, leelisejärvi – pildile panduna mõjuvad needki huvitavate ja esteetilistena. See seeria leidis koha Põlevkivimuuseumis. Paarkümmend aastat tagasi hakkas teda huvitama vee kujutamine, olgu siis Peipsi, meri või rabalaukad. Näitusel “Võluv Virumaa” on eksponeeritud viimase 8 aasta jooksul maalitud Soome lahe, Peipsi järve ja mu viimase aasta lemmiku – Narva joa – pildid.
Peipsi järve vesi on erinevalt hallikast mereveest kuldkollase või punakaspruuni tooniga, jõed ja ojad toovad vett ümbritsevatest metsadest ja rabadest. Veepind peegeldab sinist või halli taevast, kuid läbi laineharja paistev valgus toob välja sooja ookri- või roostetooni. Peipsi laine on lühike ja rahutu, augustis-septembris tõusevad lained võimsamaks kui meres ja vormivad järvepõhja liivast järsuservalisi madalikke.
30 km Peipsi põhjaranniku valget liivaranda lõpeb Vasknarvas võimsate graniitrahnudest muulidega, mis takistavad liiva kandumist Narva jõe lähtekohta. Vana muuli otsalt päikeseloojangut vaadata on kui maailma serval seista.
Soome lahe veed on erinevates randades erinevat värvi: Narva –Jõesuu peeneteralisel liivarannal paistab läbipaistvast veest nii merepõhi, Toila vesi on päikese käes savikalt hallikas-rohekas, Kalvi ja Purtse rannas lainetavad sügavsinised veed ümber tumedate graniitkivide.
Narva juga oli kunagi Euroopa veerohkeim juga, kuid hüdroelektrijaama rajamisega 1957.aastal suunati vesi lüüsidesse ja jõe astangud jäänud kuivaks. Vaid kevadise suurvee ajal lastakse vesi taas vanadesse voolusängidesse kahel pool Kreenholmi saart. Venemaa-poolne kosk on 7m kõrgune terviklik järsak, Eesti-poolne langeb astangutena, kõrgeim neist 3,5 m kõrgune.

Ida-Virumaa on nii võluvalt vastuoluline: põlismetsad ja tööstusmaastik, pankrannik ja liivarannad, suletud rabad ja avarad mere- või järvevaated. Seekord siis pildid, mis seotud veega: Peipsi järv, Soome laht, Narva kosk, Seli soo, Valaste juga.