Georgi Šiškin “Vene unenäod”

45 aastat loomingulist tegevust


Näitus on avatud 18. veebruarist – 31. märtsini 2019.
Õpetajate Maja galerii on avatud E-R 09.00-18.00

Georgi Šiškin – vene kunstik, maalide kollektsiooni “Vene unenäod” autor, kaasaegse portree meister sündis 25. jaanuaril 1948 Sverdlovskis (Jekaterinburgis) muusiku (viiuldaja) perekonnas. Ta kasvas üles oma vanavanemate majas, kus säilitati ennerevolutsioonilist elustiili.

Kuue aastaselt õppis ta muusikakoolis ja kümne aastaselt astus ta kunstikooli ja lõpetas kiitusega.
Õppides (1969-1975) Sverdlovski Arhitektuuriinstituudis (nüüd Riigi Arhitektuuri- ja Kunstiakadeemias), kus sel ajal õpetasid Uurali juhtivad kunstnikud, sõitis ta läbi iidsed Vene linnad. Vladimiri linna ülestõusmise katedraalis avaldas talle väga muljet Andrei Rublevi freskod.

Alates 1974. aastast osaleb ta professionaalsetel kunstinäitustel.
Kunstniku esimene professionaalne näitus toimus 1981. aastal oma kodulinnas. Mitmed tema maalid omandas Sverdlovski Riiklik Pildigalerii. 1980-1990 toimusid Venemaal mitmed kunstniku isiknäitused.

Аlates 1985. aastast – NSVLi Kunstnike Liidu liige.
Аlates 1989. aastast osaleb näitustel välismaal, kõigepealt Lääne-Saksamaal.
1991. aastal kolis ta Moskvasse, ühinedes Moskva Kunstnike Liiduga.
Alates 1992. aastast, kui ta esimest korda välismaale läks, alustas ta tööd maalide kollektsiooniga “Vene unenäod”, kus ta püüdis väljendada vaimse olemuse olemust, ühendades abstraktsuse ja reaalsuse.
1993. aastal esitleti tema teost Bolso teatris, mis on pühendatud Fjodor Chaliapinile.
Kunstniku isiknäitused toimusid Moskvas XIX rahvusvahelisel filosoofide kongressil ja Vene Teaduste Akadeemia II Rahvastekongressil.
Samal aastal Pariisis kohtus ta „vanade venelastega”, kes olid säilitanud vene kultuuri kodumaalt kaugel ja see andis talle uue impulsi oma kollektsiooni jätkamiseks. Just Pariisis ta teadvustas end vene kunstnikuna.
1995. aastal külastas Lord Alistair McAlpine Georgi Šiskini näitust Pariisis ja pühendas talle artikli „The European Magazine“ pealkirjaga “Kunstnik, kes kogub kokku Venemaa saladuse”, märkides kunstniku kõrget oskust.
1996. aastal kutsuti Georgi Šiskin Monaco näitusele.
1998. aastal osales ta näitusel “Rahvusvaheline kaasaegse kunsti preemia Monte Carlo” ja seejärel näitusel “Kaasaegse portree meistrid” Mentoni kaunite kunstide muuseumis Prantsusmaal.
1999. aastal võitis ta Taylor Foundation Grand Prix’i.

Christie enampakkumisel Monacos 5. märtsil 1999 oli Georgi Šiškini maal kalliduse suhtes neljandal kohal kaheteiskümne maailmakuulsa kunstniku seas: Armandi, Botero, Matta, Foloni… Seda asjaolu märkis Prantsuse ajaleht “Le Figaro” 20. märtsil 1999. Maali ostis maestro Luciano Pavarotti.

Georgi Šiškini isiknäitused toimusid edukalt Cannes’i festivalil (1990), Nizza galeriis (2000), Auvers-sur-Oise impressionismi muuseumis (2001), Pariisi galeriis ART 3 (2005), Luksemburgi Rahvusteatris (2005), Monaco Grimaldi foorumis (2006), Pierre Cardini teatris Pariisis (2009), Pariisi 16. arrondissementi raekojas Venemaa aastal Prantsusmaal (2010), Monte-Karlo Kongressikeskuses Venemaa aastal Monakos (2015).

2017. aastal toimus tema näitus “Vene unenäod” Peterburi Riiklikus Vene Muuseumis, seejärel Peterburi Kunstnike Liidu näitusekeskuses (endise keiserliku kunstiühingu hoone) ja seejärel Vladimir linna muuseumis.
Georgi Šiškini tööd on muuseumides ja erakogudes paljudes maailma riikides, eelkõige Monaco kuninglikus palees, Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kollektsioonis.
Kunstnik osales paljudel heategevuslikel üritustel Venemaa laste heaks.
Georgi Šiškin on loominguliste inimeste portreed, mis on kirjutatud elust. Talle tekitasid: Boris Shtokolov (1984), Peter Gusev (1984, Peterburi Teatrikunstimuuseum), Elena Gogoleva (1984, Kesk-kunstnike maja, Moskva), Innokenti Smoktunovski (1988), Jean Mare (1995), Inna Churikova (1998), Gerard Departier (2003) ja teised.
Kunstnik kutsuti Monaco vürstipaleesse, et luua prints Albert II portree.

Prantsuse luuletaja ja kunstikriitik Andre Verde, Picasso, Matisse ja Chagalli sõber kirjutas: “Ilma liialduseta pean Georgi Šiškinit üheks parimaks portree maalikunstnikuks, keda ma Euroopas tunnen. Tema hämmastav meisterlikkus põhineb selle tehnika rõhutataval tundlikkusel, kus maalib väga saladuslikult”.
Prantsuse ajakirjanik Nicole Lafon kirjutas: “Kunstniku Georgi Šiškini kunst jõuab tippu. Intuitiivne ja kahtlemata kõrge tundlikkus, see kunstnik leiab oma tee juurteni ja tahab meie kaasaegsesse ellu tuua vaheldust, mis on väga vajalik”.