Arengukava 2015-2019 aruanne

2018. aastal läbiviidud sisehindamise ja 2019. aasta juunis koostööseminaril toimunud meeskonnaliikmete ühisarutelu tulemusel valminud aruanne annab hinnangu põhitegevuse tulemuslikkusest perioodil 2015-2019 ning tutvustab peamisi saavutusi, mis on aidanud tagada Õpetajate Maja efektiivsema toimimise ning järjepideva arengu.

 

 1 Eestvedamine ja juhtimine

  • Fookusesse on seatud Õpetajate Maja kui koolitus- ja sündmuskeskuse terviklik areng, mis tähendab igapäeva väljakutsetega tegelemisel kaugemat sihti ja pikaaegsemat positiivset mõju avaldavate lahenduste eelistamist  lühiajalistele.
  • Eesmärgipärane ja strateegiline planeerimine ja tegevusvaldkondade järjepidev monitoorimine ning arendamine on muutunud juhtimisprotsessi loomulikus osaks, mis seisneb ühelt poolt uute eesmärkide seadmises, teisalt senise tegevuse efektiivsuse pidevas analüüsimises ja vajadusel vastavate tegevuste kohandamises.
  • Järk-järgult on hakatud rakendama töötajakeskset lähenemist, mis tähendab järjepidevat meeskonnaliikmete kaasamist otsustamis- ja juhtimisprotsessi.
  • On hakatud hindama meeskonnaliikmete tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel ja andma regulaarset tagasisidet selle kohta, kuivõrd nende panus vastab  ootustele.
  • Oluliste ja suurte otsuste tegemisel on hakatud lähtuma visioonipõhiselt, mis tähendab ühiselt kokkulepitud Õpetajate Maja uuenenud visioonist ja igaks koolitus-aastaks (septembrist aprillini) seatud arengueesmärkidest tegutsemist. 

 

 2 Meeskonna juhtimine 

  • Loodud on ühtne meeskond, kellega on hakatud ellu viima Õpetajate Maja uuenenud visiooni.
  • Muudetud on struktuuri, ametikohti ja üldist töökorraldust, uuendatud on kõikide töökohtade ametijuhendid ja välja on töötatud toimiv asendussüsteem üksteise puhkuse, haigestumise või mõnel muul põhjusel töölt eemal viibimise ajaks.
  • Üle on mindud individuaalselt meeskondlikule ja n-ö võistluspõhiselt koostöisele tegutsemisele. 
  • Sõnastatud on meeskonnaliikmete „Hea tava kokkulepe ruumide kasutamisel“, kuna kõiki ühendab tööülesannete täitmisel koolitus- ja esindusruumide ühine kasutamine.
  • Suuremat rõhku on hakatud pöörama meeskonnaliikmete arendamisse ja motiveerimisse (üks-ühele individuaalsed vestlused, koolitused, koostööseminarid, ühisüritused).

 

3 Põhitegevuste tulemuslikkuse juhtimine

3.1 Õpetajate professionaalse arengu toetamine 

  • Õpetajate täiendkoolituses on arvestatud muudatustega pidevalt arenevas ühiskonnas ning huvigruppide uuenenud ootusi. Sestap on Tallinna linna haridusvaldkonna eesmärke arvestades iga aastaga korraldatud üha enam lõimitud koolitusi erinevate aineühenduste koostöös ning 2018. aasta sügisel viidi läbi õpetajakoolituse reform, mis seisnes üleminekus 26 aineühenduse poolt korraldatud spetsiifiliste ainepõhiste info- ja õppepäevadelt ainevaldkonna ülestele mitmekesisele ühtsetel alusetel loodud praktilise väljundi ja selge eesmärgiga koolitustele.
  • Uuenenud õpetajakoolitused toetavad paremini nii sisuliselt kui vormilt riigi ja Tallinna linna hariduseesmärgi saavutamist; koolitused on interaktiivsed, kasutades erinevaid aktiivõppe meetodeid; õpe toimub väiksemates gruppides, peamiselt tsükliõppena, kusjuures koolitusruumis kohtuvad erinevate ainete ja kooliastmete õpetajad. Reform on õpetajaid aidanud üle minna ainekeskselt õppijakesksele ja aineteülesele õppimisele ning õpetamisele, et seeläbi parandada õpilaste jaoks ainetevaheliste seoste tekkimist.
  • Võrreldes varasema perioodiga, mil kodulehel puudus nii adekvaatne teave aineühenduste tegevuse ja selle raames toimuvatele info- ja õppepäevade kohta kui iseseisev registreerimisvõimalus (registreerimine toimus iga aineühenduse juhi kaudu, mistõttu puudus terviklik info ja statistika osalenud õpetajate kohta), on koolituskalender avalik ja kõigile õpetajatele võrdsetel alustel kättesaadav meie kodulehel, asjakohane koolitusinfo on kergesti leitav ning huvipakkuvale koolitusele saab iga õpetaja end hõlpsasti iseseisvalt kirja panna (kui vajadusel tühistada oma registreerumine ja anda koolituse kohta tagasisidet koolituse lõppedes).
  • Koolitustele registreerumiste tsentraliseerimine on võimaldanud koondada andmed ühte kohta ja koostada vajalikke statistikat koolitustel osalenud õpetajate kohta ning analüüsida nende tagasisidet.

 

3.2 Täiskasvanute enesearengu toetamine 

  • Pidevalt on arendatud linnakodanikele avatud koolituste programmi, seades fookuse seniselt huvitegevuselt rohkem enesearengu teemadele ning senisest suurema rõhu asetamine läbivate oskuste nagu suhtlemis- ja koostööoskuste ja võtmepädevuste arendamisele.
  • Tänu koolitusprogrammi uuendamisele on otseselt või kaudselt elukestvas õppes osalenud täiskasvanute osakaal suurenenud  ühtlasi nagu ka omatulude laekumine (vt. Finants- ja haldusjuhtimine). 

 

Nimetatud tegevusnäitajad on paranenud tänu:

  1. üleminekule kaasaegsele kodulehele ja turundustegevusele;
  2. uute sihtrühmade leidmisele (noored, vene emakeelega tallinlased, väike-ettevõtjad… (vt. Avalik suhtlemine ja partnerluse juhtimine);
  3. lihtsasti mõistetavale ja läbipaistvale hinnapoliitika kujundamisele ning võrdsele kohtlemisele, rakendades soodushinda kõigile, kellel on selleks õigus, sõltumata sooduskohtade koguarvust koolitusgrupis.
  4. teadlikule otsusele konkurentidest eristuda. 
  • Koolitajaid on üha enam kaasatud uute koolituste välja töötamisse ja koolitusprogrammi kokku panemisse.
  • Registreerimiste ja osalustasude haldamist on järk-järgult automatiseeritud tänu ühtsele linnasüsteemile koostöös Tallinna Rahvaülikooli, Tallinna Ettevõtlusameti ja linna IT-teenistusega  (vt. Avalik suhtlemine ja partnerluse juhtimine).

 

3.3 Ruumide rentimine mitmesuguste ürituste toimumiseks

  • Ruumide broneerimise ning arveldamisega seotud tugisüsteeme on järjepidevalt parendatud nii klientidele kui maja enda meeskonnaliikmete töö lihtsustamiseks. Nimelt on ruumide haldamine üle viidud vana kodulehe iganenud CRM platvormilt Google-kalendrisse, mis on hõlpsasti kõigile igalt poolt ja igal ajal kättesaadav ega pea olema administreeritud ühe konkreetse inimese poolt.
  • Hinnapoliitika on muudetud paindlikumaks ja lihtsamini mõistetavaks tänu regulaarsele turuanalüüsile ning inventari kasutamise integreerimisele rendihinna sisse.
  • Tulenevalt uuenenud visioonist, on hakatud ruumide välja rentimisel eelistama haridus-ja koolitusalase tegevust, võimaldades mitmeid soodustusi õpetajatele, haridus- ja koolitusasutustele, koolitajatele (kellest paljud on füüsilisest isikust ettevõtjad) ja koolitusfirmadele.
  • Osad ruumid on ümber kujundatud vastavalt klientide vajadustest, peamiselt tänu suur-klientide soovile korraga rentida mitmeid väikseid ruume töötubade läbiviimiseks. Nii on näiteks „Diele“-nimeline ateljee-tüüpi ruum ning „Vürtsitoa“-nimeline köök-õpperuum ümber kohandatud koolitusruumideks.
  • Lisaväärtust loov kunstigalerii on saanud uue hingamise tänu müügijuhile, kes on majja toonud uusi, varasemalt Õpetajate Majas mitte oma töid eksponeerinud kunstnikke. 

 

   

4 Avalik suhtlemine ja partnerluse juhtimine     

4.1 Turundus ja kommunikatsioon

  • Uue meeskonnaga on palju tegeletud Õpetajate Maja positiivse kuvandi ja maine teadliku kujundamisega, alustades n-ö eneseotsingutest ja püüdlustest jõuda ühisele arusaamale, mis maja see Õpetajate Maja ikkagi on ning kuidas ühiselt kokkulepitud uuenenud visiooni majast väljapoole kommunikeerida selliselt, et suunamuutust tajuksid samamoodi kõik Õpetajate Maja kliendid, koostööpartnerid ja laiem avalikkus (vt. punkt 2.4 Partnerluse juhtimine).
  • Üle on mindud kaasaegsete võimalustega mitmekeelsele kodulehele koostöös tunnustatud veebilehetegijaga ning tekstibürooga.
  • Mitmetel aktiiviseminaridel erinevaid sihtgruppe kaasates on tegeletud Õpetajate Maja eripära kui konkurentsieelise leidmisega ja omanäolisuse kujundamisega;
  • Välja on töötatud turundus- ja kommunikatsioonistrateegia, sh vene keeles, mille kaasaegsed tegevused  rõhutavad Õpetajate Maja uuenenud koolitusprogrammi ning inspireerivat keskkonda tänu väärikale ja sündmusterohkele ajaloole ja omapärase stiiliga ruumidele;
  • Avalike suhete parandamisele on aidanud kaasa tänapäevaste suhtlusvahendite aktiivne kasutamine ning Õpetajate Maja tegemiste järjepidev kajastamine sotsiaalmeedia kanalites nagu Facebook, Instagram, kodulehe blogis ja meedias. Tähtsamad sündmused on leidnud alati ka telemeedias kajastust, tõsi küll, peamiselt Tallinna Televisioonis.

 

4.2 Partnerluse juhtimine

  • Õpetajate Maja on väga jõuliselt end positsioneerinud kui elukestva õppe keskusena ning populariseerinud järjepideva enesearenguga tegelemist ning muutunud avatumaks, sh jõudnud uute sihtrühmadeni (vene emakeelega inimesed, noored, väike-ettevõtjad…) ja koostööpartneriteni.
  • Koostööd on hakatud tegema Eesti tippkoolitajatega, kelle kaasamine on aidanud muuta Õpetajate Maja profiili rahvaülikoolilikust huvikursuste pakkujast enesearengukeskuseks. 
  • Õpetajate Majast on saanud usaldusväärne partner mitmete haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevate asutuste ja organisatsioonidele nende ürituste toimumispaigana. 
  • Õpetajate Maja arengueesmärkide elluviimise nimel on algatatud mitmeid  koostööprojekte, millest strateegiliselt kõige olulisem on koostöös Tallinna IT-teenistuse, Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Rahvaülikooliga loodud uus iseteeninduskeskkond KOMAKE-se nimeline koolitustele registreerumiste ja maksete haldamise lihtsustamiseks.

 

 5 Finants- ja haldusjuhtimine

  • Eelarveliste vahendite kasutamisel on lähtutud Õpetajate Maja kaugemast sihist, ühiselt kokkulepitud prioriteetidest, milleks on olnud kahel viimasel aastal mainekujundus (uus koduleht, kaasaegne turundus, uute sihtrühmadeni jõudmine).
  • Üks suurimaid väljakutseid rahaliste vahendite nappuse tõttu on olnud strateegiliste valikute tegemine maja nähtavuse ja teenuste arendamise ja maja  pideva remondivajaduse vahel.
  • Tänu Tallinna linna sihtotstarbelisele toetusele on Õpetajate Maja kinnistul moodustatud tuletõkkesektsioonid, millel on tohutu tähtsus igapäevase turvalisuse huvides.
  • Mitme asutuse ühiste jõupingutuste tulemusel loodud automaatne registreerumiste ja maksete haldamise platform on aidanud kokku hoida algselt asutuse eelarveliste vahendite kulul tehtavast arendusest ning tuleviku haldamiskulusid, sest nüüd on see finatseeritud tsentraalselt linna IT-teenistuse eelarvest. 

 

Kokkuvõte

Arengukava eelmise perioodi eesmärkide täitmise analüüsi tulemuste põhjal on sõnastatud järgmised järeldused, mis on sisendiks järgmise kolme aasta strateegia ja selle tegevuskava koostamisel: 

  • Õpetajate Maja juhtimisel, meeskonna arendamisel, uute töötajate värbamisel ja välja õpetamisel, tegevusvaldkondade arendustegevuses, suhtlemises klientide, partnerite ja laiema avalikkusega ning ressursside planeerimisel ja kasutamisel lähtutakse uuenenud visioonist, mille kohaselt on Õpetajate Maja uuendusmeelne ning inspireeriv koolitus- ja sündmuskeskus, mis on kõigi elukestvat õpet väärtustavate inimeste ja organisatsioonide esimene valik, kuhu pöörduda oma koolitus- või mõne vastava ürituse korraldamissooviga.
  • Positiivse kuvandi teadlik kujundamisega tegeletakse lähtuvalt uuenenud visioonist, alustades ühtse arusaama loomisest majast kui tervikust nii meeskonnaliikmetes kui klientides ja koostööpartnerites tänu kaasaegsele kodulehele ja sihipärasele turundus- ja kommunikatsioonitegevusele, lõpetades tegevusvaldkondade sisulise arendustööga, millest olulisim on koolitusprogrammi järjepidev uuendamine vastavalt huvigruppide ootustele ja muutustele pidevalt arenevas ühiskonnas. 
  • Märgilise tähtsusega  on õpetajatele suunatud koolituste kaasajastamine vastavalt riigi ja Tallinna linna hariduseesmärkidele ning huvigruppide ootustele ja vajadusetele, toetades niiviisi paremini õpetajate professionaalset arengut. 
  • Ruumide välja rentimisel eelistatakse üritusi, mis on seotud haridus- ja koolitusalase tegevusega ning on kooskõlas uuenenud visiooni ja põhiväärtustega. 
  • Meeskonnas julgustatakse koostöist, üksteist toetavat väärtuspõhist tegutsemist, oma tegevuse tulemuslikkuse järjepidevat analüüsimist ja vajadusel kohandamist tulenevalt muutunud oludest, et tagada arengueesmärkide ja heade tulemusnäitajate saavutamine.