Alexanderi tehnika

Alexanderi tehnika on mõttetehnika harjumuslike reaktsioonide vältimiseks ja optimaalse enesekasutamise taastamiseks/täiustamiseks.

See tehnika on nutikatele, kes taipavad, et see hõlbustab nii nende igapäevaseid toiminguid kui ka esinemissooritusi, nii häält kasutades kui ka pilli mängides jne. See on tehnika, mis on õppekavas juba aastakümneid mitmetes mainekates teatri- ja muusikakõrgkoolides kõikjal maailmas, üle kümne aasta on see olnud õppekavas ka EMTA-s.

Juhendaja Eva Püssa on näitleja ja Alexanderi tehnika õpetaja. Ta on lõpetanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja lavakunsti erialal 2000. aastal ja Eesti Alexanderi tehnika Instituudi 2018.a. Ta on töötanud näitlejana ER Nukuteatris ja teatris “Vanemuine”, tegutsenud muusikaõpetajana ja erinevate huviringide juhina, samuti saatejuhina Raadio2-s. Viimastel aastatel Eva olnud vabakutseline näitleja.

Kursuse detailid

Asukoht:
Tallinna Õpetajate Maja, Raekoja plats 14
Aeg:
Teisipäeviti 12. märtsist - 30. aprillini (2019) kell 18.00-20.00
Maht:
8 x 2h
Juhendaja:
Eva Püssa
Hind:
129 € / 109,65 €
Grupi suurus:
16 inimest
Lisainformatsioon:
Soodushind -15% Tallinna haridustöötajatele, ISIC ja ITIC kaardi omanikule.
Koolitusjuht:
Kristel Sarnet 615 5163 / 55655486 kristel@opetajatemaja.ee

Kursuse teemad

1. tund: Sissejuhatav loeng. Mis on Alexanderi tehnika (edaspidi AT)? Tehnika kujunemine, kasutamine, printsiibid.

2. tund: Rühimehhanismi põhikomponendid – teooria ja praktika. Õpime läbi oma keha tundma mõisteid teadlik inhibitsioon, suunad, sensoorne taju, mitteadekvaatne sensoorne taju. Teeme tutvust mõtteaktiivse poollamangu e. konstruktiivse puhkeasendiga, selle tehnika baastööga.

3. tund: Jätkame tutvust rühimehhanismiga – oma keha kaardistamine (body mapping), kuidas me mõtleme oma kehast, kus asuvad liigesed jne.
Jätkame poollamangu õppimist – baastöö täiendamine.
Tutvume tehnika teise baastöövõtte – toolitööga. Harjumusliku kehakasutuse märkamine, töö reaktsiooniga, teadlik suunamine.

4. tund: Jätkuv töö AT baasi – inhibitsioni ja suundadega – läbi poollamangu, toolitöö ja praktiliste harjutuste.

5. tund: Inhibitsiooni ja suundade uurimine jätkub läbi eluliste tegevuste – nt. raskuse tõstmine, laulmine, mingi kehaline harjutus vms.

6. tund: Jätkub baastöö täpsustamine poollamangus ja toolil. Praktiseerime hingamist ja seonduvaid harjutusi läbi AT printsiibi.

7. tund: AT printsiibi rakendamine kõndimisel ja praktilistes tegevustes (lugemine, töö arvutiga, kasvõi kartuli koorimises, see võib olla ka õpilaste väljapakutud tegevus).

8. tund: Võtame õpitu/kogetu kokku. Kordame põhilist ja jagame praktilisi näpunäiteid edasiseks iseseisvaks tööks.